"Tööd ei karda me juhhei, ametid on kõigil meil, seame sammud ühte
ritta, hakkame kõik homme pihta, tervitan sind jälle töö, kes ei tööta, see ei
söö!"
Ehk siis lõpuks oleme kõik oma
töötu staatuse maha jätnud ja tervitame pea iga päeva tööga! Neljapäeval (9ndal)
käisid poisid kohalikus agentuuris, kes vahendavad töölisi ehitusplatsidele.
Pidid seal mustmiljon paberit ära täitma, vaatama mingit videot tööohutusnõuete
kohta ja siis ei jäänd neil muud üle kui oodata kõnet, et "hurrraaa, meil
on teile tööd!" Carl jättis oma töötu staatuse maha esmaspäeval ja Aleks
neljapäeval. Kui Aleks oleks paar sekundit kiirem olnud ja agentuuri kõne
jõudnud vastu võtta, oleks seis ilmselt vastupidi olnud. :D Nimelt helistati
esmaspäeval poole 9 paiku Aleksile, et tööd pakkuda, aga Aleks magas ja ei
jõudnud telefoni vastu võtta, tagasi ka ei helistanud. Järgmisena helistati
Carlile, Carl ka ei jõudnud vastu võtta aga helistas kohe tagasi. Öeldi, et aja
aga riided selga ja tule platsile. Carli esimene tööots oli koolimaja ehitus.
Midagi ehitama ta seal ei pidanud, töö koosnes põhimõtteliselt tööriistade
tassimisest ühest konteinerist teise või nende ära viimisest platsilt. Tööpäeva
hulka kuulusid ka tunni-paarised mäci külastused. :D Kahjuks seal ta ainult 2
päeva olla saigi, sest tööd rohkem ei olnud. Seega kolmapäev oli poistel vaba
ja kuidas muudmoodi oma vaba päeva siin sisustada kui.. minna randa. :D Kolmapäeval
oli meie siinoldud aja kõige soojem päev - 36 kraadi. Mõnnnaaa... Õnneks said
nad samal päeval uue kõne agentuurist ja seekord said nad mõlemad tööle ja veel
samasse kohta. Seekordne tööots on kortermaja ehitusel. Poiste jutu järgi
ilusad korterid vaatega merele.
Tööülesandeks on neil korteri ja rõdude
puhastus. Algselt pidid ainult rõdusid puhastama (töö oli jaotatud nii) aga
kuna see vend, kes põrandaid puhastas oli nii aeglane ja pidevalt tuias mööda
maja ringi, siis otsustasid poisid, et löövad ka põrandapesus käpad külge.
Tööpäev näeb neil välja selline, et 7ks tööle, 9.30 on smokie (suitsupaus, pool
tundi, tasustatud), 13 on lõuna (pool tundi) ja kell 17 kott selga ja minekut.
Seekord on töökoht neil veidi kaugemal, ~30km kodust, koha nimeks Coogee. Kuna
töö on neil läbi agentuuri, siis neile anti paberilipikud, kuhu peale nad iga
päev peavad kirjutama mis kellast kellani nad tööd tegid, nädala lõpus saama
supervisorilt (kuigi siiani on nad supervisorit ainult esimene päev ja 5min
näinud) allkirja sellele ja siis saatma antud paberi agentuuri. Seega palka
maksab neile agentuur. Tööl käivad nad E-L ja palgaks on neil $25/h ja
laupäeval $40/h. Nii et pole paha.
Mina omal kohal hakkan juba sisse
elama. Algul tundus, et tööde vahel pausidest jääb väheks ja koguaeg on
kiire-kiire, siis nüüd hakkan sellise töökorraldusega harjuma. Kui Eestis
töötasin spaas, siis enamasti oli ka tööde vahel 15min pausid aga kuna seal
olid kõik asjad toas olemas ja kõik protseduurid selged, jäi 15 minutist aega
ülegi. Siin on kõik rätikud ja protseduuride vahendid töötajate tagaruumis,
seega pidevalt on mingi jooksmine. Lisaks oma tegemistele peame me pauside ajal
tegema kõike mis vajab tegemist ehk korjama loungest joogiklaase, vaatama, et
garderoobid on korras, kui mõni klient on lahkunud, siis garderoobikappe vaja
täita (hommikumantel, sussid, ühekordne pesu jms kappi), pesta klaase ja viia
need lounge'i tagasi, pesta rätikuid, panna kuivatisse, võtta kuivatist,
voltida puhtaid rätikuid jaa niii edasi. Nii et tegemisi jätkub ja tööl igav ei
hakka. Lisaks käivad meil spaas renoveerimistööd praegu. KÕIK seinad värvitakse
üle ja väike juurdeehitus tuleb ka. Eelmise nädala lõpp oli paras põrgu,
värvihaisu oli terve spaa täis ja kui ma päeva lõpus autosse istusin, siis Carl
ütles, et ma tõin sellise värvihaisu pahvaka kaasa nagu ma oleks just
värvipotti kukkunud. Aga no juhhei, täna nad värvisid veel teist korda kõik
üle, nii et kõik kordus. :D Järgmine reede peaks selle värvihaisupõrguga lõpp olema
ja loooooodetavasti saan ma ka kliente/tunde juurde, sest praegu on üsna nutune
seis. Ära elab aga midagi sukasäärde hetkel küll ei kogu. Rääkisin täna
juhatajaga ja ta oli suht kindel, et kui see jant ära lõpeb, läheb kõigil seis
paremaks ja tööd tuleb rohkem. Tahaks väga loota.
Nüüd räägiks natuke veel autodest
ja liiklusest. Kõige popimad autod siin on Holden ja Ford. Nende seast popimad
just Holden Commodore ja Ford Falcon. Holden meie mõistes on Opel või
Chevrolet. Samuti on veel Opel siinne Vauxhall. Automargid on siin üldse kõik
päris sassis.. nt kohalikele Hyundai bussidele on nimeks Mercedes. Ja meie
Mazda 323 on siin maal Ford Laser. :D
Liiklejatena on aussid rahulikud.
Sellist tõmblemist nagu Tallinna tänavatel, siin ei kohta. Peale selle - kui maanteel on silt 100, sõidetakse siin
90ga, kui on silt 80 siis näitab spidomeeter 60-70. Eestlasena ajab see närvi
vahel mustaks.. :D Aga kes teab, äkki lõpuks võtame õppust. Ringteel suuna
näitamise süsteem on siin ka veits teisiti. Kui hakkad otse üle sõitma, pole
suunda vaja näidata. Kui lähed 3 väljasõidule ehk paremale, siis paned parema
suunatule kohe ringile sõites sisse. Teine erinevus on parem/vasakpöörde
ootamine fooriga reguleeritud pöördel. Eestis ikka muidu ei keera kui foor ei
luba aga siin, isegi kui roheline kustub ja sa kellelegi ette ei sõida, on
lubatud pööret ilma foorituleta teha.
Poejuttu rääkides, siis siin on
näiteks kõvasti suurem piimavalik kui Eestis.. :D
Teiseks, kui tuleb jäätiseisu ja
tahaks ühte jäätist osta.. siis EI SAA! Osta 10ne pakk pulgajäätiseid
(minimaalselt) või suur jäätisepakk.
Üks asi, millest ma ka juba ammu
olen tahtnud kirjutada, aga on ära ununenud, on Austraalia lambakoer! Ma olin
seda koeratõugu ainult pildi pealt saanud imetleda ja mõelnud, et "ohhhh
kui nunnnnnuuuu!!", nüüd avastasime kõrvaltänavas ühe sellise. :) No
vaaadake ise!
Pühapäevad on meil kolmel alati
vabad ja tavaliselt oleme siis ikka midagi teinud ja kuskil käinud aga eile oli
nii jama ilm, et meil ei olnud muud targemat teha kui poes käia ja kodus
istuda. Vihma sadas pool päeva ja temperatuur ka ei hellitanud. Ainukese
asjaliku teo päeva jooksul tegid vast poisid, kes pistsid korra pead auto alla
ja kapoti alla ja uurisid, mille üle me valge söödik kaebab.
Midagi muud ei
avastanudki viga olevat kui ainult aknapesuri pihusti oli täiesti umbes.
Tellisime ebayst ~8 dollariga uue. :D
Aga täna oli meil rõõmupäev!
Nimelt saime kätte PAKI EESTIST!! :) Seekord ei olnud see tüüpiline maast laeni
kastitäis komme ja musta leiba aga meie trenniriided ja botased. :D Siia tulles
mõtlesin, et ei hakka kohvrit kilodega vaevama ja palju asju kaasa tassima, et
kui tekib isu trenni teha, ostan riided ja jalanõud kohapealt. Aga selle mõtte
matsin ma kohe maha kui ma poes trenniriiete ja jalanõude hindasid nägin. :D
Päris tühjade kätega me muus osas siiski ei jäänud, emps oli siiski 4 Kalevi
šoksitahvlit meile kaasa pakkinud.
Ma imestan, et ta seda üldse teha jõudis,
sest üks õhtu kui ma mainisin, et ta võiks me asjad kunagi teele panna, läks ta
KOHE me hoolikalt pakitud kaste pööningul pea peale pöörama, sai asjad kätte ja
lendas kohe postkontorisse ja seda suht enne sulgemisaega. :D Ma ei tea kas
meil läks seekord lihtsalt hästi või siia Perthi poole ongi postiliiklus nii
kiire aga me saime oma pakikese 13 päevaga kätte! :) Siiani olen kuulnud, et
tavapostiga kiireimalt on kätte saadud 2 nädalaga ja tüüpiline on 3 nädalat või
isegi peale. Kirsiks tordile toodi pakk otse koju kätte kah! :D Mugavus
missugune.
No comments:
Post a Comment