Osa 7 ehk rutiini tekkimine

Tuleb tunnistada, et enam ei ole koguaeg mingeid tegemisi-käimisi-juhtumisi, millest siin pikalt ja laialt rääkida. Kõigil hakkab juba oma rutiin tekkima. Ärkame, sööme, töötame, ostleme, lähme koju, sööme ja jälle magama. See nädal saime lõpuks oma TFN numbrid (Tax File Number) kätte. See on siis  number, mille pead taotlema siia jõudes, et:

1) saaksid tööle asuda ja töökohti vahetada 

2) maksutagastust taodelda 

3) koguda pensionifondi raha 

4) ei maksaks poolt oma palgast maksudeks ära 

5) misiganes probleeme palga või maksudega on, saad maksuameti poole pöörduda oma probleemiga. 

Esimesed $18 200 palgast on maksuvaba, edasise summa pealt hakkad makse maksma ja mida suurem on su palganumber, seda rohkem ka makse maksad. Ilma TFN-ita hakkaksid makse maksma juba oma palga esimesest dollarist. TFN-i omamiseks on ka muid põhjuseid-eeliseid-kohustusi, aga need väljatoodud punktid on just need, mis puudutavad meid. 

Kui Aleks oma pangakaardi ka nüüd kätte veel saaks, oleks meil kõik vajalik olemas. :D Tal on sellega hull jant ja kammajaa olnud. Esimesel päeval panka minnes taotlesime kõik pangakaardid. Mina olin Carliga koos ühe telleri juures ja Aleks üksinda teise juures. Kuna me elasime tol hetkel hostelis ja teadsime, et sinna me ei jää, palusime kaardid tellida panka ja et tuleme ise järgi. Sama palus ka Aleks. Kui nädala pärast kaartidele järgi läksime, saime meie Carliga kaardid kätte aga Aleksile öeldi, et:"oih, sinu pangakaardi taotlust me küll kuskil ei näe". Niisiis.. Aleks esitas uuesti taotluse. Kuna seekord oli meil elukoht juba olemas, lubati pangakaart koju saata. Nüüdseks on kuu aega juba möödas ja mida ei ole, on Aleksi pangakaart. :D

Töörindest rääkides, siis spaas on LÕPUKS remont valmis. Peale selle, et seal päev läbi ringi sagiti, juhtmeid tassiti, puuriti, plaaditi jne, oli 24/7 sellest ajast seal ülim värvihaisu "teraapia". Iga jumala õhtu töölt lahkudes ma oleks nagu seinavärvi vanni võtnud. Rääkimata sellest, et kõik riided haisesid, siis imbus see hais ilusti nahapinnale ja juustesse ka. Muidugi suutsin ma võtta päris mitu korda kinni mõnest uksest või piidast, mida oli värskelt värvitud. Nii et kujutage ette mu rõõmu kui lõpuks neljapäeval nägin töömeeste kõrval juba koristusfirmat ja laupäeval tööle naastes oli kõik nii nagu olema peab, haisuvabalt. Põhiline remonditav ala oli maniküüri-pediküüri-, meikimis-ja juuksuriala aga terve spaa seinad värviti ka uuesti üle. Kui minu arvamus kedagi huvitab, siis eelmine värv oli ilusam ja eelmine tapeet vastuvõtuleti juures oli ka kenam. :D Aga noh, uus asi on ikka uus asi. Lõpuks saan siis teiega ka spaa pilte remondijärgselt jagada :)

                                                  Kõigepealt töölemineku tee:

                                               Siit uksest astun iga päev sisse ja töö võib alata:

                                                                         Vastuvõtulett:

                                                     Maniküüri-pediküüri / juuksuri / meigiala:

                                                                               Maniküürilaud:

                                                                                        Meikimisala:

                       Lounge ehk ala kus kliendid ootavad oma protseduuri ja pärast protseduuri saavad lõõgastuda ja jooki nautida:

                                                                Riietusruum:

                                                                                Mu bossu:

       Need on ainult auhinnad, mis see spaa on võitnud oma spaas kasutatava brändi poolt, muidu on see koht üle küllatud veel igasuguste autasudega.. aasta parim spaa, aasta parim väikeettevõte, aasta parim spaakogemus jnejne..

Ilmast rääkides, siis nädala selgroo murdudes on alati kõige parem ilm, tavaliselt nädala kõige soojem. Kui saabub aga meie kõigi ühine vaba päev.. *trummipõrin* sajab kas vihma! või on niisama suht päikese- või temperatuurivaene ilm. See pühapäev tahtsime me Carliga minna Bell Tower'isse (kellatorni) ja Aleks randa aga kuna hommik algas vihmaga, tegime natuke oma plaane ümber.. Aleks otsustas koju jääda aga meie Carliga käisime jälle poes kõike vajalikku ostmas ja otsustasime ka Fremantle'i turu üle vaadata. Enne turule jõudmist avastasime juba palju huvitavaid ja asjalikke poode aga turult võis kõike leida - bumerangidest kuni kõige hea-parema söödavani välja. Peale pikka uudistamistuuri mõtlesime, et sööme sealsamas linnas kuskil väljas. Minu kinnisidee oli saada sealiha, sest pole sealiha juba kuu aega saanud ja isu oli suur. Siin Austraalias pole sealiha just populaarseimate killast.. Poes on suurem valik veiselihale, kanale ja lõhele, siga on ka peaaegu, et haruldus. Ja kui tükikese leiad, maksad hingehinda selle eest. Nii et mina tahtsin siga! Ja seda siga otsisime me selle väikese linnakese pealt umbes tund aega... Lõpuks leidsime ühe Itaalia resto, mis seda pakkus. Praad kahe seafilee tükiga ja juurikatega seal kõrval maksis $29 (20€).  Homme on meil plaanis šašlõkki teha. Ostsime natuke aega tagasi grilli, saime retsepti ja täna suundusime mission impossible-le (võimatule missioonile) leida Perthist suur tükk šašlõkimaterjali! Päris omapäi me sellega ilmselt hakkama ei oleks saanud, sest tavapoed on meil läbi käidud ja seal midagi asjalikku ei ole, saime majaomaniku naiselt mõned lihunikupoe aadressid. Aga hurrraaa, meil õnnestus! Siga kilohinnaga $11.99 (8.30€).

Autost rääkides oleks soov juba midagi veidi korralikumat vaadata. Paistab, et see auto on omadega täpselt selles punktis, et kõik hakkab lagunema ja üles ütlema. Nii et parem on see kiiresti maha müüa ja midagi paremat asemele leida. Enne müümist peame muidugi uue auto saama, sest muidu poiste töölkäimisel oleks kriips peal. Nii et vaikselt uurime, mis pakkuda on.

Eelmine nädal saime teada, et me "kallid" majanaabrid kolumblased on siin hoopis inglise keele õppimise, mitte töötamise eesmärgil. OO tule taevas appi! Ma niiiiiiiiiii ootasin, et nad hakkaksid tööl käima, mitte ei passiks päevad läbi kodus. Sest puhas nende kohalolek ajab teinekord juba närvi mustaks. :D Vahepeal ei möödunud päevagi kui nad ei oleks ühte meist mõne oma tegemise või just tegemajätmiseta närvi ajanud. Mõnikord tervitas meid hommikuti kraanikausis suur kuhi nende pesemata nõusid või saime koju tulles avastada, et nad on kogu toidu ärandanud, mis Lan meile kõigile toob. Nad on nagu kõndivad tited, ausõna. Otse sõimest meile siia majja visatud. Enda järelt koristada nad üldse ei mõista. Oleme neile mitmeid kordi öelnud, et koristage enda järelt - ei mõju. Sai ka majaomanikule öeldud, vist on nendega nüüd rääkinud, sest HETKEL (ptui, ptui, ptui) on nad natuke korralikumad. Tittede nime nende puhul õigustab veel see, et nad on 18 ja 19 ja nad vahivad suure vaimustusega igasuguseid jaapani multikaid, üks neist on isegi Pokemoni padja KAASA võtnud ja nad ostsid endale spets multikategelastega joogiklaasid. :D Vanemal tüübil on mingi multika plastikust käevõru ka ümber käe. Ja alati kööki tulles või süüa tehes, olgu nad üksi või kahekesi, nad pomisevad ALATI omaette ja täpselt sellise tooniga nagu nõiuksid kedagi või midagi. VÄGA kõhedusttekitav. No ela siis sellistega koos! :D Nendega katuse jagamine on mõnikord nii närviajav ja halenaljakas, et ei tea kas nutta või naerda. Olen unustanud mainida, et me elame lasteaia kõrval (ooo seda "rõõmu"!), kui samamoodi jätkavad, kupatame sinna. Äkki saavad neist ükskord nii inimesed. :D

Osa 6 ehk poisid said tööle!

"Tööd ei karda me juhhei, ametid on kõigil meil, seame sammud ühte ritta, hakkame kõik homme pihta, tervitan sind jälle töö, kes ei tööta, see ei söö!"

https://www.youtube.com/watch?v=fnJAWoAybws

Ehk siis lõpuks oleme kõik oma töötu staatuse maha jätnud ja tervitame pea iga päeva tööga! Neljapäeval (9ndal) käisid poisid kohalikus agentuuris, kes vahendavad töölisi ehitusplatsidele. Pidid seal mustmiljon paberit ära täitma, vaatama mingit videot tööohutusnõuete kohta ja siis ei jäänd neil muud üle kui oodata kõnet, et "hurrraaa, meil on teile tööd!" Carl jättis oma töötu staatuse maha esmaspäeval ja Aleks neljapäeval. Kui Aleks oleks paar sekundit kiirem olnud ja agentuuri kõne jõudnud vastu võtta, oleks seis ilmselt vastupidi olnud. :D Nimelt helistati esmaspäeval poole 9 paiku Aleksile, et tööd pakkuda, aga Aleks magas ja ei jõudnud telefoni vastu võtta, tagasi ka ei helistanud. Järgmisena helistati Carlile, Carl ka ei jõudnud vastu võtta aga helistas kohe tagasi. Öeldi, et aja aga riided selga ja tule platsile. Carli esimene tööots oli koolimaja ehitus. Midagi ehitama ta seal ei pidanud, töö koosnes põhimõtteliselt tööriistade tassimisest ühest konteinerist teise või nende ära viimisest platsilt. Tööpäeva hulka kuulusid ka tunni-paarised mäci külastused. :D Kahjuks seal ta ainult 2 päeva olla saigi, sest tööd rohkem ei olnud. Seega kolmapäev oli poistel vaba ja kuidas muudmoodi oma vaba päeva siin sisustada kui.. minna randa. :D Kolmapäeval oli meie siinoldud aja kõige soojem päev - 36 kraadi. Mõnnnaaa... Õnneks said nad samal päeval uue kõne agentuurist ja seekord said nad mõlemad tööle ja veel samasse kohta. Seekordne tööots on kortermaja ehitusel. Poiste jutu järgi ilusad korterid vaatega merele. 

Tööülesandeks on neil korteri ja rõdude puhastus. Algselt pidid ainult rõdusid puhastama (töö oli jaotatud nii) aga kuna see vend, kes põrandaid puhastas oli nii aeglane ja pidevalt tuias mööda maja ringi, siis otsustasid poisid, et löövad ka põrandapesus käpad külge. Tööpäev näeb neil välja selline, et 7ks tööle, 9.30 on smokie (suitsupaus, pool tundi, tasustatud), 13 on lõuna (pool tundi) ja kell 17 kott selga ja minekut. Seekord on töökoht neil veidi kaugemal, ~30km kodust, koha nimeks Coogee. Kuna töö on neil läbi agentuuri, siis neile anti paberilipikud, kuhu peale nad iga päev peavad kirjutama mis kellast kellani nad tööd tegid, nädala lõpus saama supervisorilt (kuigi siiani on nad supervisorit ainult esimene päev ja 5min näinud) allkirja sellele ja siis saatma antud paberi agentuuri. Seega palka maksab neile agentuur. Tööl käivad nad E-L ja palgaks on neil $25/h ja laupäeval $40/h. Nii et pole paha.

Mina omal kohal hakkan juba sisse elama. Algul tundus, et tööde vahel pausidest jääb väheks ja koguaeg on kiire-kiire, siis nüüd hakkan sellise töökorraldusega harjuma. Kui Eestis töötasin spaas, siis enamasti oli ka tööde vahel 15min pausid aga kuna seal olid kõik asjad toas olemas ja kõik protseduurid selged, jäi 15 minutist aega ülegi. Siin on kõik rätikud ja protseduuride vahendid töötajate tagaruumis, seega pidevalt on mingi jooksmine. Lisaks oma tegemistele peame me pauside ajal tegema kõike mis vajab tegemist ehk korjama loungest joogiklaase, vaatama, et garderoobid on korras, kui mõni klient on lahkunud, siis garderoobikappe vaja täita (hommikumantel, sussid, ühekordne pesu jms kappi), pesta klaase ja viia need lounge'i tagasi, pesta rätikuid, panna kuivatisse, võtta kuivatist, voltida puhtaid rätikuid jaa niii edasi. Nii et tegemisi jätkub ja tööl igav ei hakka. Lisaks käivad meil spaas renoveerimistööd praegu. KÕIK seinad värvitakse üle ja väike juurdeehitus tuleb ka. Eelmise nädala lõpp oli paras põrgu, värvihaisu oli terve spaa täis ja kui ma päeva lõpus autosse istusin, siis Carl ütles, et ma tõin sellise värvihaisu pahvaka kaasa nagu ma oleks just värvipotti kukkunud. Aga no juhhei, täna nad värvisid veel teist korda kõik üle, nii et kõik kordus. :D Järgmine reede peaks selle värvihaisupõrguga lõpp olema ja loooooodetavasti saan ma ka kliente/tunde juurde, sest praegu on üsna nutune seis. Ära elab aga midagi sukasäärde hetkel küll ei kogu. Rääkisin täna juhatajaga ja ta oli suht kindel, et kui see jant ära lõpeb, läheb kõigil seis paremaks ja tööd tuleb rohkem. Tahaks väga loota.

Nüüd räägiks natuke veel autodest ja liiklusest. Kõige popimad autod siin on Holden ja Ford. Nende seast popimad just Holden Commodore ja Ford Falcon. Holden meie mõistes on Opel või Chevrolet. Samuti on veel Opel siinne Vauxhall. Automargid on siin üldse kõik päris sassis.. nt kohalikele Hyundai bussidele on nimeks Mercedes. Ja meie Mazda 323 on siin maal Ford Laser. :D

Liiklejatena on aussid rahulikud. Sellist tõmblemist nagu Tallinna tänavatel, siin ei kohta. Peale selle -  kui maanteel on silt 100, sõidetakse siin 90ga, kui on silt 80 siis näitab spidomeeter 60-70. Eestlasena ajab see närvi vahel mustaks.. :D Aga kes teab, äkki lõpuks võtame õppust. Ringteel suuna näitamise süsteem on siin ka veits teisiti. Kui hakkad otse üle sõitma, pole suunda vaja näidata. Kui lähed 3 väljasõidule ehk paremale, siis paned parema suunatule kohe ringile sõites sisse. Teine erinevus on parem/vasakpöörde ootamine fooriga reguleeritud pöördel. Eestis ikka muidu ei keera kui foor ei luba aga siin, isegi kui roheline kustub ja sa kellelegi ette ei sõida, on lubatud pööret ilma foorituleta teha.

Poejuttu rääkides, siis siin on näiteks kõvasti suurem piimavalik kui Eestis.. :D

Teiseks, kui tuleb jäätiseisu ja tahaks ühte jäätist osta.. siis EI SAA! Osta 10ne pakk pulgajäätiseid (minimaalselt) või suur jäätisepakk.

Üks asi, millest ma ka juba ammu olen tahtnud kirjutada, aga on ära ununenud, on Austraalia lambakoer! Ma olin seda koeratõugu ainult pildi pealt saanud imetleda ja mõelnud, et "ohhhh kui nunnnnnuuuu!!", nüüd avastasime kõrvaltänavas ühe sellise. :) No vaaadake ise!

Pühapäevad on meil kolmel alati vabad ja tavaliselt oleme siis ikka midagi teinud ja kuskil käinud aga eile oli nii jama ilm, et meil ei olnud muud targemat teha kui poes käia ja kodus istuda. Vihma sadas pool päeva ja temperatuur ka ei hellitanud. Ainukese asjaliku teo päeva jooksul tegid vast poisid, kes pistsid korra pead auto alla ja kapoti alla ja uurisid, mille üle me valge söödik kaebab. 

Midagi muud ei avastanudki viga olevat kui ainult aknapesuri pihusti oli täiesti umbes. Tellisime ebayst ~8 dollariga uue. :D

Aga täna oli meil rõõmupäev! Nimelt saime kätte PAKI EESTIST!! :) Seekord ei olnud see tüüpiline maast laeni kastitäis komme ja musta leiba aga meie trenniriided ja botased. :D Siia tulles mõtlesin, et ei hakka kohvrit kilodega vaevama ja palju asju kaasa tassima, et kui tekib isu trenni teha, ostan riided ja jalanõud kohapealt. Aga selle mõtte matsin ma kohe maha kui ma poes trenniriiete ja jalanõude hindasid nägin. :D Päris tühjade kätega me muus osas siiski ei jäänud, emps oli siiski 4 Kalevi šoksitahvlit meile kaasa pakkinud. 

Ma imestan, et ta seda üldse teha jõudis, sest üks õhtu kui ma mainisin, et ta võiks me asjad kunagi teele panna, läks ta KOHE me hoolikalt pakitud kaste pööningul pea peale pöörama, sai asjad kätte ja lendas kohe postkontorisse ja seda suht enne sulgemisaega. :D Ma ei tea kas meil läks seekord lihtsalt hästi või siia Perthi poole ongi postiliiklus nii kiire aga me saime oma pakikese 13 päevaga kätte! :) Siiani olen kuulnud, et tavapostiga kiireimalt on kätte saadud 2 nädalaga ja tüüpiline on 3 nädalat või isegi peale. Kirsiks tordile toodi pakk otse koju kätte kah! :D Mugavus missugune. 

Osa 5 ehk kuidas me lõpuks auto saime

Nagu te teate viimasest postist, olime me aktiivselt neljarattalise otsingul. Enamasti vaatasime autosid ikka õhtuti ja jäime hilja peale, et kellelegi helistada.. a'la kell oli 9, siis ma ütlesin Carlile, et ära enam helista, veits ebaviisakas, liiga hilja juba. Ja nii me kõigist autodest ilma jäimegi.. sest loomulikult kõik olid kohe õhtul helistanud ja hommikuks oli auto müüdud. Nii et ühel järjekordsel autojahiõhtul kui leidsime ühe soodsa pakkumise, helistasime KOHE (u nii 20min peale kuulutuse ülesminekut) ja ütlesime, et tahaks kohe ka vaatama tulla. Tüüp oli nõus ja nii hakkasimegi veel õhtul bussi ja rongiga teise linna trippima. Kohale jõudes oli juba õues päris pime ja ootasime rongijaamas, et kutt kohale jõuaks.. ja nägime kuidas nurga tagant mingi kamp väga kahtlase väljanägemisega mustanahalisi välja ilmus. Võttis kõhedaks küll, ütlesin Carlile, et lähme nüüd siit ilusti kohe eemale, inimeste sekka.. :D Veel kõhedamaks läks siis kui need tüübid otse meie järgi hakkasid samme seadma.. aga õnneks jõudis automüüja kohale ja me saime tema juurde minna omi asju ajama. Selle aja peale kui me kohale jõudsime (u tund aega) oli 3 inimest veel talle kuulutuse peale helistanud ja 2 helistas veel siis kui autot vaatasime. Carl kui suur autoteadlane vaatas autot alt ja pealt, seest ja väljast umbes nii pool tunnikest, samal ajal kui mina sain kõrval ainult moraalset tuge mängida. :D Carl kauples kah veits ja nii me saimegi siis endale $850 eest 1994 aasta 1.3 mootoriga 47kw 3-käigulise automaatkastiga Ford Festiva. :D Ainult, et Fordi on seal ainult kaubamärgi ja sisu jagu, sest mootor on Mazdalt, käigukast Nissanilt ja toodab teda Kia. Bensupaak peaks andmete järgi sel 38l olema aga tühja paagiga tankima minnes mahtus sinna kõigest 22l sisse. :D Ja oma "suure" võimsuse juures võtab see meie praeguse arvestuse juures  ~10l/100km. Nii et siuke kahe otsaga asi.. odava hinna eest päris ok auto aga süüa tahab päris korralikult. Vigadest nii palju, et kui kont käib, siis tuleb kapoti alt mingit kriginat-mürinat, käiguvahetus käib korraliku jõnksuga kui mootor soe veel pole, käigukast on natuke ehmatanud (tagurpidi käik pole tahtnud sisse minna), kindalaegas lahti ei tule ja külje peal on korralik mõlk. :D Samas sisu on vanuse kohta väga korralik ja mingit suurt jama küljes ei ole, et meid teepervele jätaks. Nii et siuke kuu-kahe auto, kui palka saab, vaatab ehk mõne stabiilsema. Sellise alla väga raha matta ei taha, aga natuke oleme kaasa ikka aidanud, poleerisime tuled ära (kuna tulede läbipaistvus oli nullilähedane), kallasime roolivõimuõli juurde ja lasime rehve tühjemaks (2.2 ja 1.9 asemel oli seal 4.2 rõhku sees.. nii et korralikult jäik). Huvitavat teadmist nii palju, et siin näiteks autodel autopassi ei eksisteeri, kindlustust ei pea tegema ja ülevaatusel ei pea käima. Kui auto ostad, siis täidetakse kahepoolselt üks paber ära (auto andmed, enda andmed), mille pead hiljem posti teel department of transporti saatma, mis on enam-vähem nagu kohalik ark. Seal maksad auto ostu pealt veel mingit lõivu ja auto on sinu oma. Samas mingit asjalikku paberit selle kohta ei saa, et auto omanik oled, heal juhul väikse paberilipiku saad sealt vastu. Panen siis teile vaatamiseks meie valge söödiku pilte kah:

Peale autoostu sai Carl kohe vasakpoolse liikluse sõidukogemuse ka kätte, sest koju pidime me ju sealt saama ja ega mina ometigi kohe tanki ei lähe. :D (Siis ilmselt poleks me autole kahju tekitamata koju jõudnud kah). Proovisõitu tehes ta pani suunatule asemel koguaeg kojamehi käima aga koju sõites tuli juba kõik ilusti välja. :) Mina proovisin oma esimese-jällesõidu üks teine õhtu poest koju tulles (sest lühike maa ja vähem liiklust). Ei olnud eriti sujuv.. :D aga teine kord tuli juba paremini välja. Autot ostes oli üks mu soov, et oleks automaat, sest vot vasaku käega mina käiguvahetamisega hakkama ei saa - liiga palju mõtlemist ühe korraga. :D

Teisipäeval käisin mina aga tööl koolituspäeval. Päris uhke koht on see ikka.. välimuse poolest väga 5+ ja hinnad on ka päris krõbedad, nii et teenindus ja kliendiga suhtlemine peab tasemel olema. Kes viitsib/tahab koha kohta uurida, siis: http://www.keturah.com.au/ või https://www.facebook.com/keturahdayspa?fref=ts

Mina hakkan seal massaaže ja kehahooldusi tegema. Näohooldused jäävad seekord välja kuna siin on asi veits arenenum, iga hooldusega tehakse näonaha analüüs, mille kohta ma midagi õppinud ei ole, nii et see langeb välja. Samas teenusevalik on seal lai - peale nende veel juuksur, maniküür-pediküür, hammaste valgendamine, lpg-massaaž jne. Neljapäeval ja laupäeval nüüd olid esimesed nö päris tööpäevad. Töö nagu töö ikka, lihtsalt uus keskkond. :) (ja võrreldes Eestiga - palju sõbralikumad kliendid!). Üritan millalgi ka töökohast pilte teha, sest seal on niiiiiiiii ilus, et tahaks teiega ka jagada seda vaatepilti.

Kolmapäevase vaba päeva kasutasime loomulikult rannas käimiseks ära. Poisid ostsid omale bodyboardid ka (nagu vaesemehe surfilaud). Seekord võtsime suuna Trigg Beach'i ja see oli üks hea otsus.. sest enne kui me randa jõudsime, avanes juba selline vaatepilt:

Iiiii-meee-liiii-neeee! :) Nagu arvata võite, sain mina paar tundi rahulikult päikest võtta, sest poistel oli tegevust rohkem kui küll jälle. Ise olid nad oma tegevusest jälle sama vaimustuses kui 2-aastane esimest korda kommipoodi sattudes. 

Umbes 3 paiku võtsime suuna tagasi koju, et süüa ja end inimeseks tagasi kasida, sest 6 paiku saime Harlesega Matilda Bay'l kokku, et kuuvarjutust pildistada. Jama seisnes ainult selles, et 1) suht pilvine õhtu oli 2) me unustasime kaamera enne laadima panna.. :D nii et sel ajal kui päike alles hakkas loojuma, ootasid miljon inimest oma kaameratega mere ääres ja vaateplatvormidel aga midagi pildistada ei olnudki. Alles nii pool-kolmveerand tundi hiljem hakkas kuu välja ilmuma ja inimesed said näppudele valu anda. Me vahetasime ka selleks ajaks asukohta, kolisime Kings Parki üle ja üritasime mõningaid häid kaadreid saada. Aga just siis kui kuu tuli korralikult pilve tagant välja, sai meil kaamera tühjaks. Great success! :D Ühe ilusa pildi saime aga siit pole eriliselt aimu mingist kuuvarjutusest ega punasest kuust:

Reedel kolisid meie majanaabrid itaallased välja. Kohe peale nende lahkumist jooksime köögikappide kallale, et endale paremad kapid haarata enne kolumbialaste saabumist. :D Kõik juhtus jällegi väga täpselt ajastatud olema, sest selleks ajaks kui kõik saime ümber tõstetud, astusid nemad sisse. Esimene õhtu nad ei tulnud oma toast väljagi.. ei teagi kas ongi sellised või kartsid meid. Vaiksemad on nad küll kui itaallased. Aga igaljuhul mitte eriti arukad. Iga päevaga tekib aina rohkem tunne, et kas me oleme ainukesed normaalsed üürnikud??? Itaallastega oli see probleem, et algul nad ei pesnud oma nõusid peale söögitegemist-söömist ära, iga päev olid sõbrad külas (kuni ära keelati), muusika käis koguaeg, ise laulavad kõvasti ja koledasti kaasa, teiste und ei austanud üldse - hommikul kell 6 karjuvad üksteisega üle maja, kolistavad jne. Ja nad ei tulnud selle pealegi, et see kõik ei ole ok kui sa üksi ei ela. Kolumbialased tatsasid kohe oma saabastega toas. Kas neil kodus ei võeta siis jalanõusid jalast ära kui majja sisse tuled?! Teiseks on nad samasugused kõvahäälsed inimesed, kellel pole eriti sooja ega külma kas keegi majas magab või mitte. Täna hommikul tahtsid nad kell 8 pesu pesema panna. Pesumasin asub otse Aleksi toa vastas ja teeb ikka päris korralikku mürglit.. Ja peale kõige on nende inglise keele oskus umbes 10% lähedane.. Päris raske on sellistega. Siis tekibki küsimus, et kas me oleme ainukesed, kes jagatud majas tahaks kööki süüa tegema asudes PUHTASSE kööki astuda, kus kraanikausis ei asetse mustade nõude hunnik, pliit ei ole söögitegemise jääke täis, laud ei ole saiapuru täis? Ja kas me oleme ainukesed, kes arvavad, et oleks viisakas vaikselt olla kui teised veel magavad või on magama läinud? Et keeraks äkki muusika vaikseks ja räägiks vaikselt ja teeks oma tegemisi vaikselt.. ja peseks pesu päevasel ajal! Täitsa marru ajab vahepeal.. Kuigi nad on etemad kui itaallased siis tahaks ikkagi loota, et nendega koos elamine muutub mugavamaks.

Täna, pühapäeval, otsustasime loomaaeda minna. Eile õhtul uurisime veel korralikult loomaaia kohta ja vaatasime, et tegevust peaks jätkuma terveks päevaks. Seega otsustasime teha uskumatut ehk ronida kohale kohe avamisajal - kell 9. :D Aleks otsustas koju jääda aga Harles lõi meiega kampa. Loomaaia kohta nii palju, et kindlasti ilusam ja väljanägemiselt eksootilisem kui Tallinna loomaaed.. :D Ja üks suur pluss oli veel see, et siinses loomaaias oli kõik loogiliselt ja järjestikuliselt ära paigutatud, mitte nagu Tallinnas, kus kulub 3-4h, et loomaaed läbi käia ja enamus ajast kõmbid lihtsalt mööda mõttetut rada ja mitte midagi ega kedagi nähes. Siin kalpsasid vabalt tee peal kohe kängurud.. Carl ja Harles ütlesid, et näee, kängu keset teed niisama hüplemas. Mina loomulikult ei uskunud kui nägin, et nii ongi.. :D Minu jaoks oli päeva tipphetk muidugi KOAAAALA nägemine! Eluaeg tahtnud seda karvapallist armsusehunnikut näha. Kui saaks nüüd teda ainult sülle ka veel võtta.. võeeeh..  Aga ma parem näitan teile pilte kui räägin:
                                              Kängud:

Numbat: 

Koaaaaalaaaaa :)

Vombat:

Tundmatu lainokk-lind:

Järjekordne tundmatu:

Pingu:

Otsetõlkes "Aafrika värvitud koer":

Savipäts:

Lööviiii:

Pika kaelaga kirjak:

Surikaadid:

                                                                   Orangutangid:

Baboons in action:

Otsetõlkes "vorstipuu" :D

Ja lõpetuseks 2 kodust pärdikut: