Osa 4 ehk nädalavahetuse tegemised

Neljapäev oli selline tore päev, et herr Aleksil oli sünnipäev! See oluline fakt tuli Carlil muidugi eelnev õhtu alles meelde..  Kuna kell oli palju ja samal õhtul enam poodi  midagi uudistama ei jõudnud minna, siis palju valikuid ei olnud. Pidime järgmine hommik enne Aleksit üles ärkama ja kohalikku pagari- ja kondiitriärisse koogijahile minema. Arvestades mis kell Aleks tõuseb tavaliselt ja mis kell meie, siis see oli üks päris unine hommik. :D Igaljuhul kuskil 8 paiku seadsime sammud koogiäri poole, kust saime ühe vääga nomnomnom laimi-toorjuustukoogi. Hüppasime veel poest ka läbi, ostsime kaardi, tordi peale küünla ja igaksjuhuks ka numbrid - juhuks kui vanadus on juba pähe löönd ja ta ära unustanud kui vanaks ta täpselt saab. Kõik oli täpselt ajastatud, sest kui me koju jõudsime ja lauale kõik valmis seadsime, astus Aleks ka toast välja. Muidugi imestunult, et mida meie juba üleval teeme. Kooki vaatas ka veidi hämmeldunult.. sest ta oli ise ka ära unustanud, et tal sünnipäev on..  :|

Reedene päev algas minul ja Carlil Subiacosse sõites. Ma pidin teise linna töövestlusele minema aga kuna ma olen võõras kohas 0-orienteeruja, siis haarasin Carli kaasa ja sõit linna poole võis alata. Bussis olles sain kõne veel ühest teisest kohast, kuhu ma olin paar päeva tagasi CV viinud ja eelmine õhtu veel juhatajale kirja saatnud, et kas te ikka nägiteee mu cv-d võõõiii??? Igaljuhul juhataja helistas ja ütles, et tule aga vestlusele. Peale kõnet olin ma mõttes selle Subiaco koha juba maha matnud kuna see teine koht meeldis mulle täiega palju rohkem, aga Auss ei ole eriti koht, kus töövõimalusi maha matta ja millestki ilma vaatamata ära öelda. Niisiis, lõpuks olime oma otsaga kesklinnas, kus pidime ümber istuma rongi peale, et sellega veel paar peatust edasi sõita. Subiacosse kohale jõudes oli ainult paarsada meetrit kõndida ja massaažisalong ootaski ees, kus vestlus pidi toimuma. Astusime sisse ja.. teadsin, et siin ma kindlasti tööle ei hakka. :D Esiteks oli see koht ehtne putka. Teiseks kõik töölised pilukad (ei ma ei ole rassist.. aga putka+pilukad tekitavad mus tunde, et seal võivad kliendid rohkem kui massaaži oodata). Ja kolmandaks pakuti palka nii vähe, et pisar tuli silma. :D Nii et 5 minutiga oli vestlus läbi ja meie jälle linna poole teel. Kuna järgmise vestluseni oli mul tükk maad aega, käisime pangast läbi, et oma pangakaardid kätte saada. Mõeldud-tehtud! Siis mõtlesime, et kui me juba linnas oleme ja aega ikkka veeel on, siis uurime mis poodides pakutakse. Nüüd enam-vähem pilt ees mis poed linnas eksisteerivad ja mis pakkuda on. 

Koju jõudes tegid poisid omale white card'i ära, mis on siis pm luba ehitusel töötamiseks ning mina RSA ehk responsible service of alcohol ehk luba, et ma võin alkoholi tööl pakkuda ja müüa (juhuks kui ma kunagi peaks töötama restos, kohvikus, baaris vm). Mõlemi loa jaoks oli pikkkkk küsitlus, mis sisustas meil kõigil ilusti vähemalt paar tundi ära. Lisaks peale testi täitmist helistatakse sulle sealt ametist, kus neid lubasid väljastatakse, et küsida veel osasid asju üle, et ikka kindlad olla, et sa kõik läbi lugesid ja aru said. Kõik tehtud, suundusin mina oma töövestlusele. Pidin seal ka veel ühe pika ankeedi ära täitma, peale mida üks tädike rääkis muga pikalt ja laialt sealsest elust ja olust. Proovimassaaži pidin ka tegema, millega seal väga rahule jäädi. Ja.. tööle ma saingi! :) Jäin ikka eestlasele kohaselt vaoshoituks aga mõtteis jooksin ringi ja tegin kukerpalle suurest rõõmust. Sest see koht on niiiiiiiii ilus! Ja korralik.. ja viisakas.. ja palk on hea. Ja ma loodan, et see arvamus jääb püsima ka, mitte ei tuhmu peale mõningaid tööpäevi. Teisipäev on mul esimene päev, kus kõigepealt mind koolitatakse veel natuke ja siis ilmselt saan edasise graafiku ka. Kui olen sinna sisse elanud, siis üritan mõnigaid pilte ka teha ja jagan siin teiega. :) 

Kui olin rõõmsalt koju kalpsanud ja teistele ka rõõmusõnumit teatanud, hakkasime õhtuks vaaritama. Seekord oli menüüs pitsa. Ja itaallastega koos elades on see üks väga ohtlik ettevõtmine.. :D Kriitikaleek võib põletada.. ja põletas ka. :D Meie tegime omaarust ilgelt head pitsat, kõik oli hea ja maitsev aga nemad, nähes, et me pitsapõhja ostsime mitte ei teinud ise ja põhjaks mingit prostat tomatipastat (mille kohta ma ketšup ütlesin) kasutasime, nad karjusid ja hoidsid kahe käega peast kinni. Soovitasid meil järgmine kord Domino Pizzasse minna - tuleb odavam ja parem. Loomulikult ei olnud neil mingit tahtmist meie imehead pitsat proovida ka.. :D Seda parem - meile jäi rohkem. ^_^ Õnneks või kahjuks ei pea me nende toidukriitikat enam rohkem tundma, neljapäeval nad kolivad välja. 

Laupäeval kasutasime head ilma ära ja Harles sõidutas meid jälle ringi ja viis meid randa. 

Kõigepealt Cottesloe rand, mis on tuntud oma helesinise läbipaistva vee ja ilusate päikeseloojangute poolest. 

Võtsime seal päikest ja poisid tegid esimese ujumise ka ära. Mina jäin niisama varbad vees neid hülgeid piltidele jäädvustama. Rivikud olid igaljuhul nagu väiksed lapsed esimest korda rannas, vaimustuses lainetest ja seal möllamisest. :D 

Kui kõht hakkas juba korisema, läksime proovisime Aussis populaarse fish&chips'i ära. Mitte midagi erilist.. Kogu toit oli rohkem vist õlis ligunenud kui Mäci toit. 

Isu rohkem süüa seda igaljuhul pole. Edasi suundusime Scarborough randa, mis on siinsete surfarite lemmik. See rand meeldis rohkem, pikem rannaala ja rohkem ruumi. 

Ja nii me veetsimegi randades kogu päeva õhtusse. :) Õhtul koju jõudes võtsime ette uue missiooni - leida endile pepsi alla 4rattaline odav käula. Sest siin on niiii palju kohti, mida näha aga kuna Perth on nii suur, siis ilma autota on see suht võimatu. Osad kohad on juba ~4h autosõidu kaugusel, ühistranspordiga sõidaks sinna terve igaviku ja nõuaks meilt mitut vaba päeva järjest ja ööbimist. Ja ei taha pool aastat ka aind oma kodus istuda ja 4 seina vahtida. Kui juba nii kaugele tuldud, siis tahaks ikka võimalikult palju näha ka. Nõudmised ei ole meil suured: 1) odav 2) auto, mis ei laguneks lähima poole aasta jooksul koost. Gumtreed läbi kammides me sattusime aina suuremasse hämmingusse kui pohhuistid on Aussid oma autode müümises. Kui Eestis lakutakse enne autod nii seest kui väljast läikima ja oodatakse ilusat ilma, et piltidel ilus valgus jääks ja nähakse palju vaeva, et lõpptulemus ilus oleks, siis siin paar näidet teile kohalikest automüügikuulutustest:

Ostad auto, saad põõsa pealekauba? :D

Sest, et pilti keerata on liiga keeruline

Sest, et tervet autot pildile saada on liiga raske (rääkimata pildi keeramisest)

Ilus, eks! :D Ühesõnaga päev 1 4-rattalise leidmises meil õnneks ei läinud. Läksime magama ära ja jääme paremaid päevi ootama. Pühapäeva plaaniks oli meil jälle poes käia, osta koju üks wifi julla ja poistele ehitusele riided, jalanõud ja kiiver saada. Seega jälle bussi peale ja sõit võis alata. Poisid olid ühe korra varem siin sattunud ühe ralli-bussijuhi otsa ja täna sattus meile samasugune. Aleks pillas selle kohta ühe väga imetabase kommentaari: "Eestis lendaks sellises bussis ammu mammid koos kartulite ja porganditega mööda bussi ringi." :D Tänase sõidu kohta võiks nii öelda jah aga muidu sõidetakse siin üpris rahulikult. Wifi julla me saime, nii et suundusime Kmarti ehitusvarustuse jahile. Siinne nõudmine on, et ehitusel töötavatel inimestel peavad neoonvärvi riided olema, kõva ninaga jalanõud ja peas kiiver. Annan teile piltliku ülevaate põhjalike otsingute tulemustest:

Minu saak oli 1 kruvikeeraja, et kodus pannisang, mis päris ohtlikult juba logises, sinna tagasi kõvasti külge keerata. Kui ma oma panni korda sain, sai Carl tegevust jälle tükiks ajaks, regullides majas kõik kapiuksed korralikult kinnikäivaks. 

Nii et kasulik ost! :D 

Seadistasime oma wifi julla ka ära, mis peaks meile nüüd unlimited netti jagama (mis on TÄIELIK MAAILMAIME siin mandril!) aga esmamuljel jagab see julla kahjuks päris aeglast netti. :( Loodame, et saame selle paremini funksima. Õhtul käisid meil 2 kolumbialast ning üks rootslase-iirlase paar maja vaatamas. Mõlemad tahtsid sisse kolida ja kuna majaomanikule meeldisid mõlemad, jättis ta otsuse meie teha. Poistele istusid kolumbia kutid rohkem, nii et neist saavad reedel meile uued majanaabrid.

Nüüd jahib Carl gumtrees tööpakkumisi ja loodame, et neil ka varsti tööotsingutel näkkab!