Down Under: Osa 36 ehk harvest

Neljas nädal läheb! Alles me tegime veel harvestiks valmistusi ja juba on enam-vähem pool tööd tehtud. Esimene päev uuel tööl oli meil 22. veebruar, kui töö"päev" sai alguse alles kl 10 õhtul. Seda tööd tehaksegi ainult öösel, sest viinamarjade max temperatuur korjamisel võib olla 18 kraadi (vähemalt suurem enamus üritatakse alla selle ära teha) ning hiljem peavad nad siit 2-4h veel veinitehasesse loksuma, seega säilimise mõttes on külmem temperatuur etem. Aga tüüpiline tööpäev näeb siis välja nii, et kui kõik on laekunud, tehakse ettevalmistused - segatakse kokku mingi väga jõledalt haisev vee-pulbrisegu (sissehingates saad torud mitmeks-setmeks päevaks puhtaks), mis aitab neil säilida, tõstetakse kastid traktori treileri peale, kallatakse segu kastidesse, natuke veel nipet-näpet ja minek ongi. Tööpäeva pikkus on iga päev erinev ja sõltub otseselt "veinijumalatest" ehk veinitehase soovidest ja käskudest. Mõni päev on kõigest 46 000kg, teine päev 130 000kg. Üks kast mahutab 1000kg viinamarju ja treileri peal on 3 või 4 kasti ja meid on tavaliselt 2 tiimi tööl, nii et kui kahe peale jagada maht ära ja see maht omakorda jagada mitu korda peab treiler käima, siis on number juba palju vastuvõetavam. Carl, Harrys ja Kaur vahetavad oma "ameteid" iga päev. Kuna neid 3 ja iga kord on vaja 2 chaser bin'i juhti ja ühte spotterit, siis 2 päeva istuvad nad traktori roolis ja "jälitavad" harvesteri ja üks päev naudivad värsket õhku ja treenivad jalalihaseid. Minu jaoks on see viimane töö igapäevane. Chaser bin'i juhina on sul siis vaja sõita harvesteri kõrval ja täita kaste ning kui kõik kastid täis, sõita tagasi lattu ja tõsta kastid kas maha või rekka peale ja laadida uued jälle peale ning minekut. Spotteri töö on liikuvam ja minu rutiin näeb välja selline: sõidan treileri peal kaasa ja jälgin kastide täituvust, korjan välja kõik hiired (vahel harva ka rotid) ning suured oksad ja kui kast hakkab täis saama, näitan trakajuhile, et ta järgmise kasti ette võtaks. Siis ajan kuhja kastis laiali ja kui on aega ja viitsimist, võib nö "ilutööd" teha - silud kõik ära ja korjad igast lehti ja rootsusid välja, et vähemalt veinimeistritel esmamulje ilus oleks. :D Kui rida saab läbi, hüppan treileri pealt maha ja näitan taskulambiga trakajuhile kuhu ritta ta järgmisena peab minema. Kuna harvester keerab ainult paremale ja natuke on keeramiseks ka ruumi vaja, on meil selline süsteem, et kasutame 10-rea mustrit. Esimesena 6. rida, siis 1. rida, 7. rida, 2. rida, 8, rida, 3. rida jne.. Ühesõnaga ringiratast. Nii lihtne kui see ka ei tundu, siis esimene päev tööl tundus ikka natuke ulme. Kaks järgmist päeva olid ka veel sellised, et vahepeal aju tardus ära, aga edaspidi juba on see rutiin olnud. Igaljuhul, kui 4. kast ka täitunud, näitan nii harvesteri- kui ka trakajuhile "pöidlad püsti", mille järgi harvesteri juht teab, et paneb töö korraks seisma. Enamasti sõidab teine traktor juba meie taga, nii et töö saab kohe jätkuda aga eks vahepeal on viivitusi ka. Siis hüppan ma treileri pealt maha ja ronin üles harvesteri otsa, et puhastada lint ummistusest, mis sinna vaikselt alati tekib. Peale seda hakkab sama ring jälle otsast peale.

Mõnikord venivad meil päevad pikemaks meist mitte olenevatel põhjustel. Mis ühtepidi on hea - saab rohkem tunde=rohkem raha, teistpidi on see tegevusetus niiiiiiiiiii tüütu (ma pigem läheks varem koju kui istuks üleni märgades riietes õues +12 kraadiga, poistel soojas traktoris pole üldiselt jah miskit nuriseda). Mis need meist mitteolenevad põhjused siis on? No näiteks ei ole järgmine rekka tühjade kastidega veel kohal aga meie oleme kõik olemasolevad kastid juba ära täitnud. Ükskord saime öösel kl 2 tulla 2ks tunniks koju magama, sest rekka pidi alles 2,5h pärast tulema. Halvem juhus on see, kui midagi läheb katki - kui saame ise ära parandatud, on hea, läheb vähem aega. Halvemal juhul peame kutsuma mehaaniku, kes elab siit umbes 90km kaugusel ja on 24/7 valves. Siis jällegi oleneb mis probleem on, kas tal on vajalikud jupid või vahendid parandamaks asja või mitte. Kui on, siis hea. Kui ei, siis... halb. Sellist asja pole meil veel olnud. Paar korda on läinud traktoril rehv katki ja 1 korra ka treileril ja traktor on koos 4 tonni laadungiga jäänud mutta kinni. Kui ümber läheb, on kahju ~$36 000. Õnneks lõppes meil kõik hästi. Ja ühe korra läks harvesteril mingine hüdraulikavoolik puruks, mille jaoks oli vaja kutsuda mehaanik. Töö seisis mitmeks tunniks aga vähemalt teine harvester sai siiski töös olla, mis tähendab, et töö ikkagi liigub, mis siis, et poole aeglasemalt. Paar korda on konveierlint ka nii ära ummistunud, et lint ei liigu aga marju aina pressib ja pressib juurde ja siis see harvesteripealne näeb välja nagu ülevahutav pesumasin.

Ühe korra käisime Carliga me endises töökohas, Mount Barkeri lähedal, abiks. See oli kattttaaastrooooof! Enne harvesti algust ma soovisin, et me oleks sinna saanud edasi tööle jääda, sest inimesed juba tuttavad ja koht tuttav ja kõik tundus tore. Aga reaalsuses ajati sinna harvesti ajaks hoopis teine tiim kokku, kellega me polnud väga kokku puutunud. Aga see selleks.. Kui me oleme harjunud harvestima 10 realise mustri järgi, siis seal oli see kuidas jumal juhatab.. 8 või 12 või 14. Teiseks sõideti seal kohe ritta sisse ilma mulle midagi ütlemata, et mis reani me teeme või mis mustrit üldse. Ja kui ma mustrit ei tea, ei tea ma kuhu neid järgmisena saata. Ühesõnaga täielik tohuvabohu ja täiesti võimatu on nii oma tööd hästi teha. Kirsile tordiks suutis mulle seal tööd tehes üks kena metsjänese suurune rott pähe kukkuda. Imeline!

Aga üldises pildis, Franklandis, ollakse me tiimiga väga rahul. Öeldi, et üle aastate on hea ja korralik tiim koos jälle. Ja ausaltöeldes ega ei saa nuriseda jah, kui meist mitteolenevaid probleeme ette ei satu siis kõik sujub. :)

Hetkeseisuga on meil kõik valged viinamarjad korjatud ning ootame, et punased valmis saaksid. Valgetest viinamarjadest kõige hullem oli Semillon - ennast lohutades võib öelda, et ma elasin nendel päevadel rikaste elu ja päeva lõpuks oleks nagu veinivanni võtnud, sest selle sordiga töötades olin ma pealaest jalatallani märg ja tilkuv. Kõige toredam sort minu jaoks oli Chardonnay.

Punaste juurde tagasi minnes. Meiesuguste võhikute jaoks on need juba nädalaid valmis, aga.. need veinijumalad. Nad saadavad koguaeg nende proove laborisse ja ootavad siis, et igasugused suhkru- ja muude ainete sisaldused oleksid oma max tasemel. Nii et me nüüd puhkame jalga ja ootame nendega koos. Õnneks me enamasti saame siiski mingit tööd vahepealsel ajal ka teha aga harvesti kõrval tundub see justkui käkitegu. Näiteks korjasime käsitsi Tempranillo sorti, millest ilmselt tuleb mingi eksklusiivsem vein, oleme käinud istanduses viinamarjapuudel lehti kitkumas, et viinamarjad kiiremini valmiksid ning viimati korjasime päikse poolt kõrvetatuid viinamarju korralike seast välja. Nii et nipet-näpet saab ikka teha.

Öötöö on muidu täitsa väsitav. Öötööd tehes ongi selline tunne nagu söö-maga-tööta korda! Mingit muud aega ei eksisteerigi. Ja palju väsinum tunne on, isegi kui saad kena 8h magada. Kõige hullem on aga see kui oled juba öörežiimi sisse elanud ja siis öeldakse, et järgmine kord alustad kl 6 hommikul. Seljuhul jääb muidugi üks vaba õhtu vahele aga ükskõik kui palju ei üritaks, ikka vajud päeval magama ja siis passid öösel üleval nagu öökull ja lähedki ilma magamata tööle. Seda on meil vast ainult 1x juhtunud, nii et seegi hea, et see siiski pigem erand kui reegel.

Tööjuttudega ongi kõik. Tulevikuplaanidest nii palju, et Balil me siiski peale harvestit käia ei jõua, sest tahame Tasmaania ja Austraalia keskosa veel ära näha. Isegi selle tripi peame võimalikult kiiresti ilmselt ära tegema, sest Lake Argyle'i oodatakse meid kiivalt juba tagasi. Olen üritanud reisi plaanimisega juba algust teha, aga iga kord seda tehes tundub nagu ma teeks seda esimest korda. Meenutab eesti autojuhte talvel, esimese lumega - nagu näeks lund esimest korda ja enam sõita ei oska. :D Ei oska kuidagi kuskilt otsast alustada. Aga noh, tean, et kui otsa lahti saan, siis küll see saab tehtud.

Teine uudis on see, et meil õnnestus Wernerile ja Laurale teha tagasiteene ja saime nad koos meiega Lake Argyle'i tiimi! Saab põnev hooaeg tulema. :)

Traktorid töövalmis