Osa 28 ehk 2 aastat

21. juuli sai meil Carliga 2 aastat koos oldud ja selleks puhuks läksime linnapuhkusele ära. Teised inimesed põgenevad linnast maale, me maalt linna. Kuna El Questros me oleme juba käinud ja kõik teised kohad on nii kaugel, siis ega meil kuhugi mujale põgeneda ei olegi. Linnapuhkus oli Carli idee aga mis mul selle vastu saaks olla, et kasvõi ühe öö päris voodis magada ja vannituba-wc oleks paari sammu kaugusel. :D Niisis 20ndal pakkisime oma kodinad kokku ja alustasime päeva natuke Kununurras ringi uudistades. Kuna me siinses rahvuspargis ei olnudki veel käinud, siis esimesena läksimegi Mirima rahvusparki. Rada oli suhteliselt lühike aga vaatepilt kõndides oli ilus.

Mirima rahvusparki kutsutakse siin Mini Bungle-Bungle'siks. Bungle Bungles on siinse regiooni üks suurimaid nö vaatamisväärsusi, kuhu saab ainult 4-veolise autoga seiklema minna või lennukiga tuur üle Bungles'i teha.  Kõik ütlevad, et kui juba siin olla, siis sinna PEAB minema. Eks me loodaks ka ükskord kavasse võtta aga ei tea veel millal või kuidas. Peab mõtlema kas auto peaks sellist seiklust vastu. :D Varastasin netist mõned pildid, et näeksite miuke Bungle Bungles välja näeb ja saaksite võrdlust näha. 

Koht kuhu mina üüüle kõige minna tahaks, oleks lennukiga tuur üle Mitchell Falls'i ja üle King George Falls'i aga see läheks meile maksma üle tonni näkku. Kuskil tahaks lõpuks ikka käia aga peab mõtlema mida rahakott kannatab.

                                                                                                     Mitchell Falls

                                                                                               King George Falls

Tagasi teemasse minnes, siis peale oma jalutuskäiku külastasime kohalikku rummitehast, Hoochery't. Me jõudsime õnnetult 20 minutit peale tuuri algust, nii et tuurile me minna ei saanud. Eks jõuab teine kord. Aga kuna seal väikeste shottide näol saab valmistatavaid rumme maitsta siis ega me seda võimalust kasutamata ei jätnud. Mis ma oskan öelda, rumm nagu rumm ikka. :D

Peale Hoochery't külastasime sealsamas lähedalasuvat Sandalwood'i poodi. Kununurras asub suur sandlipuu tehas, kus seda haruldast puud veel kasvatatakse. Sandlipuust saab õli, millest omakorda kõike muud.. Indias on väga populaarne teha viirukeid. Siinses poes kasutatakse sandlipuuõli peamiselt keha- ja näohooldustoodete valmistamiseks. Ostsime endale mõned potskud kaasa ja sõitsime tagasi linna poole. Kell oli vist alles pool 1 sel ajal ja meie check-in'i aeg alles 2 aga otsustasime õnne proovida, et äkki tuba on juba valmis. Läks õnneks ja oligi. :) Ma teadsin ainult, et me läheme Freshwater Apartments'isse aga milline see koht on ja millised toad seal on, mul polnud aimugi. Aga tee korterisse tundus juba paljulubav. Kui oma pesani jõudsime, siis no milline koht! 

Otse ukse ees oli bassein ja korter ise... aaaah! Ma keksisin terve korteri kilgates läbi ja naeratus ei tahtnud üldse suult kaduda. Meil oli OMA telekas, OMA köök, OMA voodi, OMA vannituba ja vann oma AIAS!!! Algul lülitasime kohe telksi sisse ja vahtisime seda oma 15 minutit, sest telksi pole me juba tükk aega vaadanud. Siis mõtlesime, et kõht  on tühi, läheks ostaks midagi koju kaasa, sest sellisest õndsast kohast ei tahtnud me kaua eemal olla. :D Läksime kõrvalrestorani ja ostsime söögi kaasa ja läksime vahtisime telksi edasi. :D Mõne aja pärast läks Carl korra poodi, et hommikuks süüa osta, et me OMA kööki ka kasulikult kasutada saaks. Ma muidugi kasutasin juhust ja tegin endale vanni, sest ma arrrrmastan vanniskäimist aga oma vanni pole mul juba mitu aastat olnud. Ja no olgem ausad, mitu korda elus sa ikka siukest luksust näha saad, et aias vannis lebotada on võimalik. Kui Carl tagasi jõudis, kasutas ta ka pakutavat luksust ära ning samal ajal mina omakorda kasutasin teist luksust - INTERNETTI! Piiramatut ja väga kiiret internetti. :D Varustasin meid kenasti mõndade filmidega. Kui olime omajagu oma mugavusi seal ära kasutanud, seadsime sammud õhtusöögile. Kõhud olid tegelt veel lõunast nii täis, et tellisime mõlemad ainult eelroad ja punud olid jällegi pungil. Ega me kaua ei suutnud me ilusast pesast jällegi eemal olla ja mugavused kutsusid, nii et ruttu koju tagasi ja teki alla telksi vaatama. :D Seekord aga mitte niisama telksi, vaid suured Pilvede all fännid nagu me oleme, sisustasime terve õhtu netist seda sarja vaadates. :D Põnev oli näha, et Erik on ikka sama supinahk ja Sirje on ikka sama hull peast. Teile võib jääda mulje, et me oleme telksisõltuvuses ja ülearu Pilvede all fännid, sest hommikul kell 7.30 me jätkasime kuna uni oli läinud ja viimaseid mugavusi tuli ära kasutada. :D Kui Carl hommikul tutsama läks (tuli välja, et mulle lilli tooma:D), peitsin ma oma üllatuskingi talle padja peale teki alla. Kinkisin talle selle..mm.. taskunoa/swiss knife'i, või kuidasiganes seda nimetatakse. :D See jubin, kust sada erinevat jubinat välja tuleb (nuga, kruvikeeraja ja kes teab mis veel). 

Ega ma muidu ei olekski osanud siit pisikesest linnast midagi osta kui me just eelmine nädal poleks matkapoes käinud ja näinud Carli neid imetlemas ja rääkimas, et ta just kaotas enda oma ära ja oleks uut vaja. Polnud just kõige romantilisem kink aga vähemalt praktiline. :) Carli kink mulle oligi ööbimine sealses mõnusas pesas ja ausaltöeldes poleks paremat kinki ette kujutada suutnudki. Kell 12 me lõpuks lahkusime kurvalt (et me minema peame) ent samas rahulolevalt (et me üldse nii mõnusalt aega veeta saime). Ilmselt selline ja niiiii suur õndsusetunne puhkusest 4 seina vahel, vannis lebotades ja voodist telksi vaadates saab tulla ainult siis kui oled 3 kuud telgis elanud ja keset eikusagit. Täiesti ebatüüpiline puhkus ja täpselt vastupidine sellele, mida teised inimesed puhkusel teevad aga kuna me pole kõike seda 3 kuud teha saanud, siis see oli lihtsalt.. niiiiii mõnus.

Aga ega me päris kohe koju veel ei kippunud - Külastasime veel kohalikku (aborigeenide) kunstigaleriid ja zebra stone (sebra kivi) galeriid. Perthis olles me käisime ka aborigeenide kunstigaleriis ja juba seal jäi mul ühes stiilis maalitud pildid silma ja siin sama. Niii tahaks koju ühte sellist, võibolla enne kojutulekut ostan. Muidugi tahaks seda kõige suuremat aga see maksab üle tonni, nii et jääb vist ära. :D Peab väiksemaga leppima. Ega ma muidu eriline kunsti/maalidefänn ei ole ja pole kunagi mingit maali vaadates mõelnud, et "ohh, sellist tahaks" aga vot siin see üks stiil meeldib. Peale kunstigaleriid sõitsime edasi sebra kivi galerii poole. Kui jutt on õigesti mu kõrvu jäänud, siis see piirkond siin on ainus maailmas, kus seda kivi võib leida. Pead ei anna kas nii on, aga nii mul miskipärast meeles on.

Ja peale seda külastust sai me ilus puhkuse osa läbi, siis tuli teha rutiinne toidushoping ja koju tagasi.

Tööl hakkab hooaeg ka tuure maha võtma ja enam nii hullumeelselt tööd ka ei tee. Kuskil kuu aega oli nii, et me Carliga tegime iga päev aind 10-13 tunniseid tööpäevi, kus enamasti tööpäev algas 7st ja lõppes siis kui baar kinni pandi ehk siis 20.30-21. Nüüd on pausid pikemad ja tööpäevad lühemad. Vahepeal kui kedagi poes/baaris ei ole, siis ei oska ollagi kuidagi. Enne olime koguaeg tegevuses, nüüd tuleb inimesi vahepeal oodata, et mingitki tegevust leiduks. Meil on siin 2x juba elektrikatkestus ka 1 nädala jooksul olnud, mis on rohkem iseloomulik märjal hooajal. Siis pidavat märjal hooajal vahepeal nii hull olema, et nädalas 5x kaob elekter ära. Siin on eriti tase see, et kui siin kaob elekter ära, siis enamjaolt on elektrita ka Kununurra ja Wyndham (Kununurra - 70km, Wyndham - ~150km eemal).

Nagu ma rääkisin, et meil tööpäevad nüüd lühemad, siis möödunud nädal saime oma poeskäigu juba pühapäeval peale tööd tehtud ja esmaspäev-teisipäev jäi meil puhtalt oma tegevuste jaoks. Esmaspäeval alustasime päeva väikse matkaga ühte vaatepunkti, kus me veel käinud ei ole, mis viis ühe mäe otsa, kust oli vaade Ord jõele ja Argyle'i järvele. 

Koomiline on see, et lehed, mis me tööl välja jagame oma matkaradadega - seal on kirjas, et see jalutuskäik on 1.5h (edasi-tagasi), me tegime selle max poole tunniga. :D Selline tunne, et seda rada on testima pandud 90-aastased. Tagasijõudes tegin ma nö kodutöid, pesin-koristasin ja tegin süüa ja Carl vahetas autol küünlajuhtmeid. Järgmine päev laenasime omanikult kanuud (ja ta koera) ja läksime järvele kanuutama. Jällegi tegevus, mida ma pole 100a teinud ja sai järjekordselt tõdeda kui nõrgukeseks ma jäänd olen, sest kanuu läks ikka rohkem sinna suunas kuhu Carl aerutas. Rocky (koera) pidime ka lõpuks kanuu otsa istuma panema, sest kui ta me kahevahel oli, siis ta armastas jõledalt oma pead mu kaenla alla pista ja päris halb oli niimodi aerutada. :D 

Tagasijõudes olid käed küll makaronid aga imekombel järgmine päev ei andnudki tunda.

Praegusel vabal päeval otsustasime Keep River rahvuspargis käia, et see ka lõpuks ära näha. Saime jälle ühe linnukese kirja, sest see oli esimene kord kui me Lääne-Austraaliast välja saime ja Põhjaterritooriumil käisime. Ühtlasi liikus ka me ajavahe Eestiga siis paariks tunniks 6.5-le tunnile (Põhjaterritooriumil aeg 1.5h ees). Esimene matkarada oli seal päris ilus aga teine oli.. täiesti tavaline. 

                                                                                      Aborigeenide maalingud

Aga noh, vähemalt käidud!

Täna tegeles Carl jälle autoga, sest kuigi küünlajuhtmete vahetus tegi imet ja me oleks nagu korras auto vastu saanud, hakkas endast märku andma lekkiv bensupaak. Mul ei jätku sõnu enam selle auto kohta lihtsalt. :D Carl pole muud teinud kui aind peadpidi kapoti ja auto all istunud ja see lihtsalt ei lõppe. Hetkel sai Carl küll lekkimise pidama aga ega see igavesti ei kesta. Nii et kuigi meil oli plaan end selle autoga idarannikule välja vedada ja siis seal see maha müüa, langeb see plaan nüüd ära - panime auto juba nüüd müüki. Seega on ka me edasine saatus, et kuidas ja kuhu ja millal täpselt, täiesti selguseta. Elu on seiklus, või mis?! :D

Hetkel üritame igasugusest paberimajandusest jagu saada. Esiteks, siin lõpeb maksuaasta juulis, mis tähendab, et on maksutagastuse aeg. Carl üritas seda omapead teha aga miskipärast ei tahetud siis nö haigekassa rahasid talle tagasi maksta (ja me peaks need tagasi saama, sest haigekassat meil siin pole). Nii et leidsime hoopis ühe teise eestlase, kes on raamatupidaja ja tegelenud siin teiste maksutagastustega päris mitu aastat ja laseme tal selle korda ajada.

Järgmisest aastast kahjuks siin seadused muutuvad ja seljakotirändurite elu pole enam nii lilleline.. rahalises mõttes/maksutagastuse ajal. Järgmine aasta on suurem võimalus, et maksutagastuse asemel saame hoopis võlglasteks riigi ees. Aga see alles kauge minevik ja eks näis kuidas sellega läheb.

Peale seda peame hakkama oma luiskamisannet lihvima, sest peab teise aasta viisa paberid sisse andma, aga nagu te kõik teate, siis ega mingit 88t päeva rasket farmitööd me teinud ei ole. Bossidega on ka räägitud ja eks kui paberid on sisse antud, saab lähemalt rääkida mis "rasket tööd" me siin tegime.

Raskest tööst rääkides tuli meelde seik mõne päeva tagusest tööpäevast kui ma rahulikult tööd tegin kui tuli boss ja ütles, et hophop, 5 minuti pärast lähed helikopteriga lendama. Teised maksavad $125 nägu, et 10-minutit õhust vaadet nautida, me saime tasuta. Carl sai tunnike hiljem ka lennu teha. Kohe nii äge oli, et tahaks veeeeel!

Praegu juba põhimõtteliselt august käes ja meil max 1-1.5 kuud siin alles jäänud.. Septembri alguseni oleme kindlasti, sest 4-6 september toimub Adventure Race (Seiklusvõistlus), mida korraldatakse siin iga aasta ja meie tiimis on Carl ka sees. Võistlus toimub triatloni stiilis ja kavas on kanuutamine, ujumine, jooksmine ja rattasõit. Carl siis loomulikult ujub. Kõik osavõtjad muudkui räägivad, et peaks igasuguse joomisega nullarve tegema ja vähem friikartuleid ja muud jama sööma ja rohkem trenni tegema aga siiani pole suurt progressi selles osas. :D Paistab, et meil võetakse asja huumoriga. Seda võib juba võistkonna nimest näha.. Eelmine aasta oli võistkonna nimeks "Are we there yet?" ("Kas me oleme juba kohal?") ja see aasta tuleb ilmselt "Charlies Angels" ("Charlie inglid" - Charlie inglid on üks, nüüdseks juba üpris vana, film aga seos on siin see, et me töökoha omaniku nimi on Charlie).

PS! Internetil siin oli vahepeal hea tuju ja sain Flickr'isse pilte juurde laadida, nii et SIIN on suur hulk pildimaterjali jälle. Küll mitte viimaseid pilte aga küll ka need tulevad varsti. :)

Lõpetuseks ilusaid klõpse järve pealt. :)