Osa 2 ehk kuidas me elamise saime

Saame rõõmuga teatada, et me elamise otsimine kandis päris kiiresti vilja. :) Kui olime mõned kohad välja vaadanud, mõtlesime, et ainult 4-5 kohta leidsime, et natuke nigel tulemus.. Aga mis teha. Laupäeva hommikul ajasime jalad alla, läksime veel korra linna, et kohalik "valideerimiskaart" ära teha, et saaks mööda linna ringi sõita ja elukohavalikuid vaatama minna. Sellega peaaegu sama süsteem, mis Tallinnas, et on magnetkaart, aga siin saab kesklinna piires ainult tasuta bussiga sõita, muidu peab kaardile raha kandma ja iga sõit maksab siis mingi teatud summa vastavalt tsoonile (ehk kui kaugele lõpuks sõidad). Teine erinevus on see, et siin pead viibutama kaarti nii sisse kui välja minnes, muidu ei fikseeri ära sõidu lõppu ja juba varsti on kaardilt raha otsas. :D Ma olen jumala kindel, et ükskord ma selle ära unustan.. Igaljuhul kui kaart tehtud, siis asusime teele. Esimene koht oli umbes nii 5min bussisõidu ja paari lisaminuti jalutuskäigu kaugusel kesklinnast. Üks väike majake vaiksel tänaval. Vannituba, wc, väike köök ja elutuba ning 3 magamistuba. Lisaks minihoov. Luksus loomulikult ei ole aga elamiseks kõlbab küll ja veel. Kuigi see tundus juba päris hea, siis ütlesime ikka, et alles esimene elamine, mida vaatame ja käime veel paaris kohas. Need paar kohta langesid küll välja kuna mingit vastust neilt ei saanud aga ühes korteris käisime veel küll. Suht siinsamas ligidal, natuke ka odavam, aga peale korteri üle vaatamist tundus see esimene maja ikka hää küll. :D Sellega meie otsingud piirdusidki ja ütlesime, et tuleme sinna elama. Läksime siis heatujuliselt oma hostelisse tagasi, rääkisime läbi, et saame oma ettemakstud öö eest raha tagasi ja et homme oleme läinud. Täna hommikul pakkisimegi kohvri ja kolisime oma kodinad ümber.

Siin on ikka parem küll, kodusem tunne kohe. Aga üksi me siin pole, nagu enamus Aussi elamistes, siis on jagatud maja ja meie jagame seda 2 itaallasega. Suuremat tutvust nendega veel teinud ei ole aga õnneks mingid laaberdajad ei tundu.

Peale sissekolimist pidime ühe vähe suurema poetripi ette võtma, et omale voodipesud, kõik vajalik kööki-vannituppa jne ära osta. Positiivne on see, et me ei leidnud algul bussipeatust üles ja teiseks käib pühapäeviti buss umbes 2x tunnis, nii et veerandi maast kõmpisime jala (mis ei olnud üldse lühike maa :D) ja imetlesime ümberringi ilusaid maju ja tänavaid. Peale poolt tundi saime siis lõpuks bussi peale ja jõudsime Kmarti ka kohale. Meil tuli niiiii palju asju, et tagasitulles olid meil kõigil oksad laiali ja igalühel mõlemis käes umbes 3 suurt kotti. Seekord läks bussiga natuke paremini ja saime kohe bussile. Koju jõudes lõpetasime kiiruga veel oma cv-d ära ja saatsime Harlesele, kes meile heast südamest kõik välja printis. Siukese novelli paksusega pataka saime vastu. :D Õhtul läksimegi kambakesi Harlesega veel kohalikku kanti uurima. Käisime Kings Parkis, mis oli ikka väga ilus. Väga kift linnavaade oli sealt. Jalutasime ringi ja rääkisime elust Aussis. 

Nüüd õhtul jõudsime koju, tegime süüa ja lebome teleka ees. :) Homme hakkame siis tööd otsima ja tahaks loota, et sellega läheb ka nii õnneks nagu elukoha leidmisegagi.

Lähipäevil saab pilte elamisest ka ja võibolla ka ümbruskonnast, täitsa ilus on siin. Eriti Hyde Park, mida me veel läbi ja lõhku uudistanud ei ole aga üliilus paistis küll.

Osa 1 ehk kuidas kulges tee marsruudil Tallinn-Helsingi-Singapur-Perth

Algas kõik siis 24ndal septembril, millele eelnes mitu päeva korteri pakkimist, enda asjade pakkimist ja pisarate poetamist. Umbes kella veerand 4ks laekusime sadamasse, kus meil oli oodatust lausa suurem saatjaskond, tegime viimaseid pilte, kalli-kallisid ja poetasime pisaraid (ehk peaaegu kõik v.a. Carl ja Aleks - nemad paistsid üsna õnnelikud :D). Loksusime oma 2h laevaga ära ja Soomes ootas meid Kristeli isa juba vastas, kes meid Vantaa lennujaama viis, ise samal ajal nagu giidi mängides: "vaadates paremale te näete vanglat ja vasakul oli enne kõõõõõik tühi maa, aga nüüd on kõik täis ehitatud". Väga hariv tripp lennujaama oli. :D

Soome lennukas oli meil 3-4h passimist kuni Singapuri lennuni. Lõpuks kui lennukile saime, oli ilm selline mõnus, räige tuul ja vihma sadas, kindlustunne oli laes. :D Aga mõnus suur lennuk oli

2+3+2 istmetega, süüa sai kohe peale lendu tõusmist ja enne maandumist. Carl lootis, et ma magan mõlemad söögid maha, et siis ta saab kõik endale aga nii hästi tal siiski ei läinud. Magasin õhtusöögist hommikusöögini :D nii et pea 12h lendu ei tundund midagi hullu. Eesti aja järgi maandusime Singapuris 11.40 (25ndal). Seal oli meil sisustada 10h. Õnneks oli suur lennujaam, nii et näha ja ringi käia oli omajagu. Seal olid tasuta mingid jalamassaaži aparaadid, kus me kokku sisustasime kindlalt miski üle tunnikese ära. :D Mugav oli seal lennujaamas veel see, et terminale ühendas väike rongiliin, nii et suurem jalavaev jäi ära ja saime kõik terminalid ka üle vaadatud. Ilm oli seal täiesti selline vihmametsale vastav - kuskil 30 kraadi ja meganiiske õhk.

Vahetult enne lennukile minemist nägin veel viimasena tuttavatest oma onu ära, kes reisis just Paapua Uus-Guinealt tagasi ja sattus meiega samal ajal samasse lennukasse. Viimasele lennule eesti aja järgi astusime 21.10, mis kestis veidi üle 5h. Võrreldes esimese lennuga oli see küll ikka täitsa jama. 3+3 istekohad, aga istekohti oli sellesse väikesesse lennukisse võimalikult palju tekitatud, võttes selle arvelt jalaruumi istmete vahelt kõvasti vähemaks. Kirsiks tordile otsustas mingi jaapani vanatädike mu ees, et tal on kindlasti vaja iste ka alla lasta. Nii et niigi vähesest ruumist sai veel vähem ja magamine osutus suht võimatuks. Eesti aja järgi 2.30 ja Aussi aja järgi 7.30 (26nda) hommikul olime kohal ja õnneks ootas siingi meid tuttav ees. Saime kohe ilusti oma hostelisse kohale ja õnneks saime varajase check-inni ka. Võrreldes teiste hostelitega, mille vahel siin kandis valida oli, siis läks isegi vist suht hästi. Ei ole küll hotellitoaga võrreldav aga ruumi on ja suht puhas. Võtsime family roomi (peretoa) kuna tuli meile kõige odavam ja lubati, et kedagi teist meile sinna enam ei lisata.

Peale tuppa sisse sättimist ja kõigi duširingi otsustasime linnas ära käia, pangakaardiga asjad jonksu ajada ja kohalik telefoninumber hankida. Ütleme nii, et aega läks aga asja sai. :D Endiselt on Eesti igasuguste teenuste pakkumise ja paberimajandusega teistest pika puuga ees. Pangas oli meil konto avatud juba siis kui me veel Eestis olime, aga siin oli vaja anda taotlus, et tahame pangakaarti saada (miks selline asi koos kontoga ei tule?! oleks nagu suht loogiline) ja pensionifondi teha. Kõigeks selleks läks vaja umbes 3 erinevat inimest ja vähemalt tunnist ajakulu. Telefonioperaatorit valides oli ka omajagu tegemist, sest Eesti mugavustega nagu me harjunud oleme, siis neti eksisteerimine telefonis tundub nagu suht elementaarne. Siin on see suht privileeg ja kõik netipaketid telefonis piiratud mahuga. Rääkimata sellest, et siinne kuuarve tuleb mul Eestiga võrreldes pea 6 kordne.

Tagasi hostelisse kõmpides käisime veel poest läbi, et oma laadijatele-juhtmetele vastav "ots" leida, siin ju ka teistsugused stepslid.

Kella 2 paiku lõpuks maandusime hostelis ja vajusime kõik tuttu. Unerežiimi paikasaamine tundub üks päris omaette tegevus siin. Eks näis millal lõpuks omadega kavas oleme.

Tänaseks jutuga kõik, otsime veel netist omale edasist elamist ja vaatame, mis selle unerežiimiga peale saab hakata. :)